Sámegiella

diedáhus

Suoma Hádjaávnnas- ja Kemikálaliigeahearkkit

• Doaibmá hádjaávnnas- ja kemikálaliigeherkkiid ovdduidgoziheaddji searvin

• Doarju gillájeaddjiid ja lágida deaivvademiid olbmuide, geat leat seammá dilis

• Diediha hádjaávnnas- ja kemikálaliigehearkivuoda birra
Buot hádjaávnnas- ja kemikálaliigehearkkit ja sin lagamuccat dahje áššis berosteaddjit leat buresboahtimat min searvái.

Oassi mis leat liigehearkkit hádjaávdnasiidda dahje eará kemikálaide

Kemikálaliigehearkivuohta lassána maiddái Suomas. Hearkuma sivva ii leat diedus, muhto ášši dutkojuvvo. Liigehearkivuoda dássi nuppástuddá olbmos olbmui. Oassi hádjaávnnasliigehearkkes olbmuin eallá dábálaš eallima, juos ieš ii geavat hádjaávdnasiid. Nuppit fas reagerejit nu unna meriide, ahte omd. kemikálat lagašbirrasa bassaladdanávdnasiin dahje hádjacáziin leat doarvái dagahit garra dávdamearkkaid.

Maid eará dávdamearkkaid liigehearkkes olbmot ožžot?

Hádjaávnnas- ja kemikálaliigehearkivuohta sáhttá ilbmat máŋgga láhkai. Mihtilmas dávdamearkkat leat hájaid váikkuhusa maŋŋá oaivebávccas, illáveadjin, calbme-, vuohccecuozza-, liike- ja vuoigŋanváttut ja maiddái oaivejorrama ja váibbasvuodalágan dábálaš dávdamearkkat. Bahámus dáhpáhusas dávdamearkkat estet ollásit bargama dahje astoáigge golladeami dakkár birrasis, gos leat diekkár ávdnasat. Go liigehearkkes olmmoš ii gártta dáid ávdnasiid váikkuhusa vuollái, de sus eai leat dávdamearkkat ja son veadjá bures.

Buhtes sisáibmu lea eallineaktu hádjaávnnas- ja kemikálaliigeherkkiide

Dán rádjai liigehearkivuoda ii leat sáhttán buoredit dálkasiiguin, vaikke muhtin dálkasat sáhttetge litnudit dávdamearkkaid. Beaktileamos vuohki geahpedit dávdamearkkaid lea daid dagaheaddji áššiid garvin. Danin olgo- ja sisáimmu buhtisvuohta lea deatalaš kemikálaliigehearkkes olbmuide. Buhtes sisáibmu oaivvilda earet buori áibmomolsuma, de maiddái dan ahte kemikálat geavahuvvojit lanjain nu unnán go vejolaš. Liigehearkkes olmmoš galggašii danin oidit buktagiid, main eai leat hádjaávdnasat ja eaktodáhtolaš M1-luohká materiálaid. Láktasa dagahan vahágiid galgá álo divvut áiggi bále, daningo guohppaga váikkuhus sáhttá vearáskahttit liigehearkivuoda. Hádjaávnnas- ja kemikálaliigehearki sáhttá maiddái suddjet iežas persovnnalaš suodjegaskaomiiguin.

Sáhtát veahkehit liikehearkki

Juos du lagaš olmmoš lea liigehearki hádjaávdnasiidda, de sáhtát veahkehit su nu ahte geavahat buktagiid, main eai leat hádjaávdnasat ja doalat eardudeaddji ávdnasiid eret su lagaš birrasis. Njálggaháirásit dahje mii fal hádjaávnnasbuktagiid sáhttá dahkat liigehearkkes olbmo dili unohassan. Háleš áššis roahkkadit suinna ja doala lunddolaš gaskavuoda daidda suddjenvugiide, maid son vejolaccat geavaha. Hádjaávnnas- ja kemikálaliigehearkin sáhttá šaddat dušše nu, ahte gártá dakkár ávdnasiid váikkuhusa vuollái. Danin lagašbirrasa kemikálanoadi lea álo dárbu geahpedit. Go vealttat dárbbašmeahttun kemikálaid geavaheami, de sáhtát vealtat maiddái dearvvasvuodaváttisvuodaid.

Searvva lahttun

Deavdde vuolábeale skovi ja sádde dan Suomen Hajuste-ja Kemikaaliyliherkat ry.
hakeinfo@gmail.com.

045 3536165 Heahtenummir gaskavahkku diibmu 9 –21.
Lahttomáksu lea 15 €/jahki.

LAHTTUNSEARVANALMMUHUS

Namma
Riegádanjahki
Mailacujuhus
Telefonnummir
Cujuhus
Poastadoaibmabáiki

Suomen Hajuste-ja Kemikaaliyliherkat ry.
(Suoma Hádjaávnnas- ja Kemikálaliigehearkkit)
http://www.hajusteyliherkkyys.com
hakeinfo@gmail.com